Estwatchi värske uuring näitab, et Eesti pensionifondid investeerivad süsteemselt kliimamuutust oluliselt võimendavatesse ettevõtetesse ja arvestavad investeerides kliimamuutusega seotud kahjude ja finantsriskidega kas minimaalselt või üldse mitte.
Mõned suuremad tegurid, mis süvendavad kliimafaktoritega mittearvestamist, on esiteks vastutustundliku investeerimispädevuse puudumine Eestis. Teiseks, jätkusuutlikkusega seotud teemade puudumine majandusega seotud õppekavadest. Kolmandaks, Eesti finantssektori väikesed investeerimiskogused globaalses mastaabis. Neljandaks, ebamääraselt defineeritud krediidiasutuste usaldusisiku roll Eesti seadusandluses. Ja viiendaks, puuduv nõudlus vastutustundlike investeeringute järele klientidelt, kodanikualgatustelt, riigiasutustelt, teadlastelt ja teistelt. Raport jagab otseseid soovitusi, kuidas finantsasutused, riik, uurimisgrupid, kodanikualgatused ja kodanikud saaksid panustada Eesti finantssüsteemi vastutustundlikumaks muutmisesse.
Uuringu autor Uku Lilleväli tõdeb, et oli üllatunud, kui süsteemselt Eesti inimeste raha kliimamuutuste süvendamisesse investeeritakse ning kuidas finantsasutused eiravad oma investeerimisprotsessides nii negatiivseid kliimamõjusid kui ka finantsiliselt olulisi kliimariske. „Kui finantsasutused ei arvesta riskidega, mis otseselt kahjustavad mitte ainult keskkonda ja ühiskonda, vaid otseselt ka klientide investeeringute finantstulemusi, ei täida finantsasutused oma usaldusisiku rolli,“ nendib ta. „Kliimamuutuste pidurdamiseks on hädavajalik, et finantssektor kui üks kliimamuutust toetavaid tugisambaid võtaks kardinaalselt suurema vastutuse selle eest, mida ja kuidas ta Eesti inimeste rahaga toetab.“
Uuringu saab alla laadida siit: https://www.estwatch.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kliimaraport-Pensionifondid-Estwatch-2019.pdf.
Ingliskeelse uuringu saab alla laadida siit: https://www.estwatch.ee/wp-content/uploads/2020/01/Estonian-Pension-Funds-Climate-Report-Estwatch.pdf.
