2019. aasta seisuga puudusid Eesti Panga dokumentides ja analüüsides viited sellele, kas ja kuidas arvestab ja haldab keskpank Eesti finantssüsteemi stabiilsuse analüüside läbiviimisel, reservide haldamisel ja võimalike kriiside ennetamisel kliimamuutusega kaasnevaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud kahjusid ja riske (ESG risks).
Estwatch tegi 10. detsembril 2019 Eesti Panga poole pöördumise, milles küsis keskpanga esindajatelt 5 küsimust seoses Eesti Panga ülesannetega. Pöördumine on täies mahus ligipääsetav siit: https://www.estwatch.ee/poordumine-eesti-pank_estwatch/.
Eesti Pank vastas 14.01.2020 viiele esitatud küsimusele järgnevalt:
Kas ja mil määral arvestab Eesti Pank finantssüsteemi stabiilsuse analüüsimisel kliimamuutusega seotud ohtusid Eesti finantsasutustele, finantssüsteemile ja majandusele?
Finantssüsteemi stabiilsus tähendab finantsvahenduse sujuvat toimimist nii tavaolukorras kui ka ootamatute ebasoodsate olude korral. Finantsstabiilsusele kaasaaitamine on üks Eesti Panga põhiülesandeid. Panga tegevuse eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Eesti finantssüsteemi stabiilsust ohustavate riskide selgitamiseks analüüsib ja prognoosib Eesti Pank regulaarselt finantssüsteemi toimimist. Kuna Eesti finantssüsteem on valdavalt panganduskeskne, lasub analüüsi põhirõhk pangandussektoril. Analüüsi käigus arvestame erinevate potentsiaalsete riskidega, mille hulgas võivad olla ka kliimariskid. Analüüsi tulemusel tuvastame Eesti finantssüsteemi peamised süsteemsed riskid ning kujundame neist lähtuvalt riskihinnangu. Sealjuures toetume nii eksperdihinnangutele kui ka tugevus- ja tundlikkusanalüüsile, mis aitavad hinnata finantssüsteemi tugevust juhul, kui mõni tuvastatud riskidest peaks realiseeruma. Analüüsi tulemused ja hinnangu avaldame kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaates, ent erijuhtudel ka sagedamini. Eesti Pangas oleme kliimaga seotud riskide eraldi käsitlemisega alles algusjärgus, kuid tegeleme selle teemaga aktiivselt. Kui oleme jõudnud analüüsiga piisavalt kaugele, tutvustame seda kindlasti ka avalikkusele.
Kas ja kui, siis mil määral ja kuidas haldab Eesti Pank nii enda finantsvarade kui ka Eesti ja Euroopa Keskpanga reservide haldamisel investeerimisprotsessides kliimamuutusega seotud riske?
Iga keskpank hoiab ja haldab reserve, et täita oma põhiülesandeid. Eesti Pank hoiab reserve selleks, et aidata tagada euroala keskpankade kui terviku usaldusväärsust (eelkõige võimalike valuutainterventsioonide kaudu), toetada Eesti majandust ja finantssüsteemi erakorraliste ja ootamatute asjaolude korral ning kaitsta Eesti Panga rahalist sõltumatust. Kõik see aitab kaasa hinnastabiilsuse saavutamisele, mis on Eesti Panga peamine eesmärk.
Tähtsustame seda teemat järjest enam ja konsulteerime ka teiste keskpankadega, et leida parimat vastust küsimusele, kuidas kliimamuutustega seonduvaid riske enda investeerimisprotsessis võimalikult hästi arvesse võtta. Eesti Pank peab oluliseks analüüsida, millisel moel võivad kliimamuutused avaldada mõju keskpanga erinevatele tegevussuundadele, sh investeerimisele. Samas nõuab selle teema põhjalik lõimimine investeerimisprotsessi aega ja ressurssi. Esiteks tuleb hinnata, kuidas sobitub kliimamuutustega arvestamine investeerimistegevuses Eesti Panga põhiülesannetega. Teiseks on võimalik kliimamuutustega seotud investeeringuid teha väga erineval moel ning nende sobivust on vaja hinnata, sest Eesti Pank investeerib n.ö avalikku raha. Kolmandaks on olukord praegu veel selline, et ettevõtted raporteerivad kliimamuutustega seotud tegevusi üldiselt vabatahtlikult ja raportid pole standardiseeritud. See aga muudab taolise printsiibi rakendamise investeerimisel keeruliseks, seda enam veel keskpanga jaoks, kes peab oma tegevuses olema turuneutraalne, s.t me ei tohi põhjendamatult üht või teist ettevõtet eelistada või „karistada“. Neljandaks on ettevõtetel hetkeseisuga võimalik saada oma tegevuse keskkonnaalasele ja sotsiaalmajanduslikule mõjule (ESG ehk Environmental, Social and Governance Scores) erinevatelt hindajatelt väga erinevaid reitinguid, mis muudab selle näitaja kasutamise problemaatiliseks.
Hetkeseisuga saame öelda, et oleme viimase aasta jooksul investeerinud ka rohelistesse võlakirjadesse. Samas ei saa me avaldada nende instrumentide ja emitentide nimekirja, kuhu me investeerime. See on keskpankade puhul üldine reegel, kuna keskpankade investeerimisotsused võivad sisaldada turutundlikku infot ja anda turgudele signaale.
Kas ja kuidas haldab Eesti Pank kliimamuutusega kaasnevaid süsteemseid riske, et ennetada ja maandada võimalikke kriise Eesti finantssüsteemis ja majanduses?
Makrofinantsjärelevalve asutusena analüüsib Eesti Pank regulaarselt finantssüsteemi toimimist ning hindab seda ohustavaid riske. Makrofinantsjärelevalve eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet ja vähendada finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide kuhjumist. Vajaduse korral võtab Eesti Pank meetmeid tuvastatud süsteemsete riskide vähendamiseks. Näiteks saab Eesti Pank tulevikus kehtestada pankadele täiendava kapitalipuhvri nõude laenudele, mis väljastatakse kliimamuutusega seotud riskide suhtes rohkem haavatavatele majandussektoritele. Täiendav kapitalipuhver aitaks katta võimalikke laenukahjumeid, mis võivad riskide realiseerumise korral tekkida. Samas ei ole me seni tuvastanud, et Eesti pangad taolisi riske süsteemselt alahindaksid ja seetõttu pole keskpank pidanud vajalikuks täiendavaid kapitalinõudeid kehtestada.
Kui Eesti Pank arvestab kliimamuutusega seotud ohtusid finantsasutustele, finantssüsteemile ja majandusele kas finantssüsteemi stabiilsuse analüüsimisel või reservide haldamisel, siis kust on võimalik saada rohkem teavet nii antud protsesside kui ka seniste tegevuste ja tulemuste kohta?
Eesti Panga peamine finantsstabiilsuse analüüsi väljund on kaks korda aastas koostatav Finantsstabiilsuse Ülevaade. Keskpank annab selles hinnangu finantsstabiilsusele ja käsitleb rakendatavaid poliitikameetmeid. Euroopa keskpangad on käivitanud kliimariskide mõju hindamiseks töörühmad.
Kliimariskide hindamise raamistiku kujundamine hõlmab indikaatorite ja stsenaariumite väljatöötamist ning mudelipõhist instrumentaariumi täiendamist. Välja selgitatakse täiendavate andmete vajadus ja võimalikud ülekandemehhanismid.
Eesti Pangas oleme hetkel kliimamuutuse mõju kaardistamise ja analüüsi algfaasis, nii et tulemusteni jõudmine ja nendest ülevaate andmine vajab veel aega.
Kas ja kui, siis milliseid meetmeid on Eesti Pangal kavas rakendada, et paremini analüüsida ja maandada kliimariskide mõju hallatavatele reservidele, Eesti finantsasutustele ja finantssüsteemi stabiilsusele?
Üks tähtis tegur, mis mõjutab tulevikus finantssektori toimimist, on kliimamuutusega seotud regulatsioonide muudatused majanduspoliitika ja finantssektori vallas. Samuti võivad kliimapoliitikast tingitud muudatused kaasa tuua muutusi majanduse struktuuris ja erinevate majandussektorite konkurentsivõimes, mis võib avaldada mõju ka nende finantseerimistingimustele ja seeläbi finantssektorile. Selliste muudatuste kaardistamine ja nende mõju hindamine on seega oluline valdkond ka Eesti finantssektori arengu ja riskide analüüsis.
Tegeleme aktiivselt kliimariskidega seotud küsimustega nii majandus- ja finantssektoripoliitika vallas kui ka keskpanga enda investeerimistegevuse raamistiku arendamises. Praegu on veel vara täpsemalt öelda, milliseid täiendavaid samme Eesti Pank kavatseb astuda, aga kui otsusteni jõuame, selgitame neid kindlasti ka avalikkusele.
