Toidusüsteemi moodustavad kõik osapooled ja tegevused, kes ja mis on seotud toidu tootmise, töötlemise, turustamise ja tarbimisega. Toidutarneahela jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline mõista selle mõjusid alates toorainest kuni lõpptarbimise ja -käitlemiseni, arvestades ümbritsevat sotsiaalset, majanduslikku ja looduskeskkonda.
Selleks, et toidusüsteem oleks jätkusuutlik, peaks see olema samaaegselt nii
- ühiskonnale laiapõhjalist kasu toov (sotsiaalne jätkusuutlikkus),
- positiivse või neutraalse mõjuga looduskeskkonnale (keskkonnasäästlikkus) kui ka
- kasumlik (majanduslikult jätkusuutlik).
Estwatchi järgmine uuring keskendub toidusüsteemis kitsamalt just suurematele toidupoekettidele, kuna neil on oluline roll toidutarneahelate ja toidutööstuse vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. On oluline teadvustada, kuidas Eesti inimeste tarbimisotsused ja toidupoekettide tarnimisotsused mõjutavad nii tarneahelate alguses olevate kogukondade inimõiguseid kui ka keskkonda ja kliimamuutusi. Toidupoekettide otsused määravad, missugused tooted jõuavad poeriiulile ja millised mitte ning kui eetilisi valikuid saavad tarbijad teha.
Kogu Euroopas võib näha kasvavat trendi, millest nähtub, et vähesed suured toidupoeketid hõivavad aina suuremat turuosa1. Seetõttu on üksikutel ettevõtetel üha suurem võim selle üle, milliste tootjate ja vahendajate kaupa lettidele hankida ning kui õiglastel tingimustel toodetud kaupu pakkuda. See tähendab omakorda, et poekettidel on suurem sõnaõigus nii tarbijate valikute kujundamisel kui ka hanketingimustega väiketootjate, hankijate ja tarneahelates hõlmatud tööliste heaolu mõjutamisel. Sarnast suundumust näeme ka Eestis, kus 7 suuremat poeketti (Selver, Coop Eesti, Meie Toidukaubad, Rimi, Grossi Toidukaubad, Maxima ja Prisma), keda ka värskes uuringus võrdleme, katavad 2020. aasta seisuga suisa 87.8% kogu Eesti toidupoodide turust.
Kasvav surve hindade minimeerimisele ja toidupoodide suurenev võim tarneahelates, koos riikide ebapiisava kaitsega väiketalunikele, töölistele ja kogukondadele, soodustavad ka inimõiguste rikkumist ja ökosüsteeme kahjustavat intensiivset põllumajandust2. Näiteid tarneahelate negatiivsest mõjust võib leida üle maailma. Antud tegurite kombinatsioon võib võimendada näiteks:
- aina paindlikumate töölepingute sõlmimist, mis kahandavad tööliste sissetulekute stabiilsust ja suurust ning vähendavad ametiühingusse kuulumise võimalust ja läbirääkimisvõimekust3,
- väiketalunike puhul lapstööjõu kasutamist4, naistele tasustamata töö koormuse suurenemist ning nende inimõiguste järgimise vähenemist5,
- mitteametlikus töösuhtes töötavate naiste puhul seksuaalse ärakasutamise riski6,
- maade võõrandamist ja vägivalda põliselanike vastu, nt Brasiilias Amazonase vihmametsades illegaalselt tegutseva veiselihatööstuse poolt7,
- kalatööstuses märkimisväärset ülepüüki toorme hankimisel8,
- põllumajanduses tervist kahjustavate ja maad kurnavate kemikaalide ja väetiste intensiivset kasutamist,
- põllumajanduses sunnitöö kasutamist,
- töölistele kaitsevahendite ebapiisavat tagamist tervist ohustavate kemikaalide vastu, maapinna reostust, elurikkuse kadumist ja mitmeid teisi sotsiaalseid ja keskkondlikke kahjusid, nt troopiliste viljade kasvatamise sektoris.
Täna ei tea me tarbijatena poeriiulite vahel kõndides, milline on olnud toodete mõju tarneahela erinevates etappides keskkonnale või inimestele. Sellepärast on oluline tuua päevavalgele ettevõtete tegevuse vastutustundlikkuse osas ja analüüsida, kuidas toidupoeketid kaardistavad oma tarneahelates inimõiguste, tööliste õiguste ja keskkonnaga seotud riske. Lisaks on tähtis mõista, kuidas poeketid monitoorivad, hindavad ja arvestavad äriotsustes vastutustundlikkusega seotud riske ning annavad nende maandamise kohta süsteemselt ja läbipaistvalt aru.
Estwatchi käimasoleva uuringu suurem eesmärk on pürgida selles suunas, et inimesed ei peaks poelettidelt valima eetiliste ja ebaeetiliste toidukaupade vahel, vaid et kogu meile toidupoodides müüdav kaup oleks toodetud ja tarnitud vastutustundlikult. Nii soovime antud uuringuga aidata tarbijatel ja teistel osapooltel võrreldavatel alustel hinnata, kui vastutustundlikud on Eesti suuremad toidupoeketid. Lisaks toome rahvusvahelistele parimatele praktikatele tuginedes esile, millised on ootused poodidele. Samuti toetame toidupoodide vahelist õppimist ja koostööd ning teisalt konkurentsi, kuna vastutustundlikkus võiks olla konkurentsiküsimus. Loodud hindamisraamistik võimaldab tulevikus regulaarselt hinnata, kas ja kuidas toidupoed erinevates valdkondades aasta-aastalt oma praktikaid edendavad.
Eesti toidupoodide vastutustundlikkuse hetkeseisu analüüsiva uuringu tulemused avaldame juba veebruari keskpaigas.
Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Allikad:
- Eesti Konjuktuuriinstituut, 2015, Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad
- De Schutter, O., 2010, Addressing Concentration in Food Supply Chains. Briefing note.
- Barrientos, S., 2009, Gender, Flexibility and Global Value Chains. IDS Bulletin, Volume 32, Issue 3.
- Griek, L., Penikett, J., Hougee, E., 2010, Bitter Harvest: Child Labour in the Cocoa Supply Chain.
- Chan, M.-K., 2012, Making Agricultural Value Chain Programmes Work for Workers: A Practical Guide for Development Donors and Practitioners. WIEGO Technical Brief.
- World Bank, FAO & IFAD, 2009, Gender in Agriculture Sourcebook.
- Amnesty International, 2020, Brazil: Cattle illegally grazed in the Amazon found in supply chain of leading meat-packer JBS8 Human Rights Watch, 2018, Hidden Chains: Rights Abuses and Forced Labor in Thailand’s Fishing Industry