KONTEKST. Banaan on Eesti ja Euroopa tarbijate seas üks populaarsemaid vilju, mille tootmine ühest küljest panustab tootjariikide majanduslikku heaolusse, aga teisalt ohustab nendesamade riikide keskkonda ja kogukondi. Nimelt hoitakse suuresti toidupoekettide ja teiste banaani tarneahelaga seotud ettevõtete madalaimast hinnast lähtuva konkurentsimudeli tõttu banaanide tootmiskulud minimaalsed muuhulgas elurikkuse ning tööliste ja banaanifarme ümbritsevate inimeste tervise, hariduse ja tuleviku arvelt.
EESMÄRK. Uuringu eesmärk on mõista ja analüüsida Eesti toidupoekettide vastutustundlikkust banaanitööstuse tarneahelas ning kaardistada võimalusi ahela vastutustundlikkuse edendamiseks Eesti kontekstis.
METOODIKA. Uuring koosneb kolmest osast. Esiteks antakse teisestele andmetele tuginedes ülevaade banaaniturust ja selle keskkondlikest ning sotsiaalsetest mõjudest. Teiseks on banaanide päritolu ja jätkusuutlikkuse kaardistamiseks teostatud vaatlusuuring Eesti suuremate poekettide kauplustes: Grossi Toidukaubad, Selver, Rimi, Maxima, Lidl, Prisma ja Coop. Kolmandaks on intervjuude ja meilipäringute kaudu suheldud samade poekettide ja kahe hulgimüüja, Bambona ja Karlskroonaga, kellelt on uuritud, kas ja kuidas ettevõtted banaanide vastutustundlikkust tagavad.
TULEMUSED.
- Vaatlusuuring kinnitas, et vastutustundlikumalt toodetud banaanid olid müügil pea kõikides kauplustes ja e-poodides, ent üle 80% kallima hinnaga.
- Poekettidega suhtlusest selgus, et banaanid on enamjaolt osa ettevõtete üldisest hangete jätkusuutlikkusega seotud eeskirjadest, aga need enamasti ei kirjelda piisavalt detailselt, mis tingimused ja nõuded rakenduvad konkreetselt banaanidele või troopilistele viljadele, nt pestitsiidide kasutusel, tööliste ja kogukondade tervise hoidmisel ning elurikkuse tagamisel.
- Poeketid jagasid minimaalselt, kuidas kontrollitakse kestlikkusega seotud hankenõuete täitmist, ning need, kes seda jagasid, kinnitasid, et see põhineb enamasti tarnijate või tootjate endi audititel, mis pole aga sõltumatu osapoole poolt valideeritud.
- Jaeketid näevad vastutust banaanide vastutustundlikkuse tagamise eest vähem endil ja rohkem tootjatel, tarnijatel ja tarbijatel.
SOOVITUSED.
- Toidupoeketid peaksid: (i) banaanitööstusega seotud keskkondlikke ja sotsiaalseid riske ja kahjusid avalikult teadvustama ning neid oma äritegevuses minimeerima; (ii) mitte kasutama banaani strateegiliselt madala või olematu kasumimarginaaliga müüdava tootena, kuna see soodustab kogu tarneahelas hinna minimaalseks surumist ja seekaudu taastoodab vastutustundetuid tootmistingimusi; ja (iii) suunama tarbijate ostukäitumist, tõstes teadlikkust banaanide jt viljade tarneahelate keskkondlikest ja sotsiaalsetest probleemidest ning vastutustundlikumatest alternatiividest.
- Avalikud asutused peaksid: (i) tagama, et toidupoeketid võtaksid vastutuse keskkondliku ja sotsiaalse mõju ees tootjariikides — nt kohustuslikud ja sõltumatult auditeeritud enesekontrolliplaanid ja hoolsuskohustus — ning et poeketid ei saaks kuritarvitada ostja mõjuvõimu tarneahelas; (ii) teostama järelevalvet, et nii avaliku kui ka erasektori hangetes oleks banaanide jt viljade vastutustundlikkus tagatud; ja (iii) võimaldama riigihangetes vaid vastutustundlikult toodetud ja sertifitseeritud viljade, sh banaanide hankimist.
- Tarbijad saavad julgustada poekette ostuotsuste ja otsese tagasisidega pakkuma nn tavabanaanide asemel rohkem vastutustundlikumaid alternatiive tugevate sertifikaatidega.
- Vabaühendused saavad tõsta teadlikkust banaanide kasvatamise keskkondlikust ja sotsiaalsest mõjust ning suunata ettevõtteid ja riigiasutusi leidma võimalusi vastutustundlikumate viljade, sh banaanide pakkumise soodustamiseks.
Uuringu saab täismahus alla laadida siit:
https://www.estwatch.ee/uuring-poekettide-vastutustundlikkus-banaanisektoris/.
Rahastaja: Uuringut rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projektiga saab täpsemalt tutvuda projektilehelt.
