KONTEKST. Toidupoekettidel on oluline roll toidutarneahelates inimõiguste järgimise ja keskkonna heaolu tagamisel, kuna nemad määravad, missugused tooted jõuavad poeletile ja millised mitte ning kui eetilisi valikuid saavad tarbijad teha. Poekettide mõjuvõim toidutööstuses ja madalaimast hinnast lähtuv konkurentsimudel ohustavad nii tootjaid ja töölisi, kes peavad toitu üha suurema tootlikkusega kasvatama, korjama, tootma ja töötlema, kui ka keskkonda, mis peab üha kasvavat nõudlust rahuldama.
EESMÄRK. Uuringu eesmärk on hinnata ja võrrelda Eesti toidupoekette vastavalt sellele, kas ja kuidas nad arvestavad ja maandavad globaalsetes tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske.
METOODIKA. Uuring keskendub seitsmele suuremale toidupoeketile, kes moodustavad ligi 90% Eesti turust: Coop, Maxima, Selver, Rimi, Prisma, Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad. Hindamine tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud suunistele, mis on kohandatud Eesti konteksti. Hinnangu aluseks on 61 küsimust, mis kuuluvad 5 valdkonda: strateegia ja eeskirjad, juhtimine ja läbipaistvus, omamärgitooted, esmatootjad ja tööõigused. Hindamisel on arvestatud vaid neid vastuseid, mis on tõendatud avalike eestikeelsete allikatega ning näitavad seost ettevõtte protsesside ja tegevusega Eestis. Hindamisprotsess koosnes kolmest osast: esmase hindamise läbiviimine, ettevõtetelt tagasiside küsimine ning tulemuste analüüs.
TULEMUSED. Eestis tegutsevad toidupoeketid arvestavad ja maandavad tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.
Seitsmest suuremast poeketist on tarneahelate vastutustundlikkust puudutavad põhimõtted vaid Rimil, Selveril ja Prismal. Vähesel määral on ostuprotsessides arvestanud vastutustundlikkusega ka Coop ja Maxima ning antud teemale pole üldse viidanud Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad. Üksikute positiivsete näidetena on toidupoeketid boikoteerinud ebaeetiliselt käitunud ettevõtete toodangut, teinud sortimendi kujundamisel koostööd vabaühendustega, hinnanud oma tegevust mõjutavaid keskkondlikke ja sotsiaalseid riske ning koostanud vastutustundlikkuse aruandeid. Tulemused aga ilmestavad, et kõik, sh eesrindlikumad poeketid, saaksid vastutustundlikkuse tagamiseks teha oluliselt rohkem, eriti omamärgitoodete ostuprotsessides ning esmatootjate ja tööliste õiguste ja heaolu edendamisel.
SOOVITUSED. Toidutööstuse tarneahelates vastutustundlikkuse edendamiseks peaksid:
- kõik toidupoeketid oluliselt ulatuslikumalt kaardistama, seirama, hindama ja arvestama oma ostuprotsessides inimõiguste, tööliste õiguste ja keskkonnaga seotud riske. Oluline on ka läbipaistvalt raporteerida oma tegevust ja progressi vastutustundlikkuse strateegia elluviimisel ja eeskirjade rakendamisel.
- Eesti riigiasutused siduvate meetmetega suunama ettevõtteid arvestama äriotsustes inimõiguseid ja keskkondlikke tegureid ning vältima turuvõimu ärakasutamist ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamist.
- kodanikud ja vabaühendused survestama toidupoekette arvestama ostuprotsessides kogu tarneahela ulatuses inimõigustega, sh väiketalunike, esmatootjate ja tööliste heaoluga, ning keskkondlike teguritega. Tähtis on tarbimisotsustes võimalusel eelistada lühikeste tarneahelatega ja vastutustundlikkusele viitavate märgistega tooteid.
Uuringu saab täismahus alla laadida siit: https://www.estwatch.ee/wp-content/uploads/2022/02/Vastutustundlikkus-Eesti-toidupoekettide-tarneahelates-2022.pdf.
Rahastaja: Uuringut rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projektiga saab täpsemalt tutvuda projektilehelt.